Contrale on ikka meeldinud enda luuletustes kasutada nii-öelda mitte viisakaks peetavaid sõnu. Et sellistel luuletustel on oma austajaskond, aga need kipuvad teiste hulka ära kaduma, otsustas Contra neile vastu tulla, et ei peaks „saia seest noaotsaga rosinaid taga ajama“, vaid saaks nö roppudest luuletustest korraliku doosi korraga kätte.
Contra luule on ikka innustust saanud nii rahvalaulust kui popmuusikast ja igasugustest muudest kaunitest kõladest. Siin raamatus kohtuvad laul ja kalambuur, ehk meie kõigi poolt armastatud laulude read on keeratud õige kummalisse rüüsse.