Liblikapüüdja

Eraklik ja seltsimatu mees-liblikapüüdja röövib kunstitudengist neiu ja hoiab teda enda üksildases maamajas kinni kui oma kollektsiooni kõige kaunimat ja haruldasemat eksemplari. Romaanis käsitletud sündmustest räägitakse kahest erinevast vaatenurgast – minajutustaja Frederick Cleggi pilgu läbi nähtuna ja röövitu, Miranda Grey päevikukirjete kaudu. Clegg on üles kasvanud väikekodanlikus õhkkonnas, mis on teinud temast kalgi ja isikupäratu inimese. Psüühilisest hälbest ajendatuna viib ta ellu painajaliku kinnisidee, kuid tal tuleb peagi tõdeda, et röövija ja tema ohvri suhted kujunevad tegelikkuses varasemast ettekujutluspiltidest sootuks erinevaks. Inglise romaanikirjanik John Fowles (1926–2005) pälvis esikromaaniga “Liblikapüüdja” (1963) rahvusvahelise tunnustuse ning teos oli edukas nii Inglismaal kui ka Ameerika Ühendriikides. Just see debüütromaan võimaldas tal loobuda õppejõutööst ja pühenduda kirjutamisele. Romaani kahe peategelase võitlus ei kujuta vaid kõrgema ja alama klassi vahelist vastuolu, pigem on see konflikt uusrikaste ja loovinimeste vahel, kes ka rasketes olukordades taotlevad eneseteostust ja vaba tahte avaldamist. „Liblikapüüdjas“ kujutatud maailma on võrreldud Franz Kafka ja Samuel Becketti loodud traagiliselt absurdsete olustikega, peategelast Cleggi on aga nimetatud kirjandusmaailma üheks õelamaks karakteriks. Varasemalt on eesti keeles Fowlesilt ilmunud näiteks romaanid „Maag“, „Prantsuse leitnandi tüdruk“ ja „Daniel Martin“.