Kutsuge ämmaemand. Tõsilugu 1950ndate East Endist

Чтобы применять результаты медицинских исследований на практике, спортсмены и тренеры должны иметь базовые знания о биологических функциях человеческого организма. Спортивная медицина как раз изучает влияние движения, тренировок и спортивных соревнований на здоровье, работоспособность, физическое и моральное самочувствие. Спортивная физиология представляет собой раздел спортивной медицины, позволяющий разобраться в биологических функциях организма в состоянии покоя и в условиях нагрузок. Книга...

Mõtted ja tunded ning see, mil moel lahendame oma igapäevaseid probleeme määrab selle, kas üldse ja millised haigused meil välja kujunevad. On olemas kindel seos nende dramaatiliste sündmuste vahel, mis tekivad inimese elus järsku, ning tekkinud haiguste vahel. Need teadmised on inimestel alati olemas olnud, kuid nüüd on need ka teaduslikult tõestatud. Esimesena kirjeldas neid seoseid Saksa arst dr. Hamer ja need uuringud on aluseks sellele, mida nimetatakse metameditsiiniks. Metameditsiin ei...

Pärast õnnetust või haigust ajukahjustusega silmitsi seistes võib tunduda, et kõik on läbi ning endist elu enam tagasi ei saa. On tõsi, et ajukahjustusega inimese ja tema lähedaste jaoks muutub elu suurel määral, kuid see ei tähenda, piltlikult öeldes, et kindad on igaveseks varna riputatud. Teadlik taastumine, sihipärane tegutsemine, eneseusk ja lähedaste tugi aitab muuta väga palju. Vahel isegi sel määral, et kindad saab taas varnast võtta. Ajukahjustus ei ole lõpp. Pigem on see väljakutse,...

Kes ei teaks mõnd sarnast lugu: nad on isa ja poeg, aga nende teed läksid lahku, sest poeg anti varakult võõrastele kasvatada. Aastate möödudes kohtuvad nad juhuslikult taas: mõlemad istuvad samas Arizonase vanglas, mõlemad on süüdi mõistetud ettekavatsetud mõrvas ja mõlemad tunnevad suurt huvi male vastu. Sellesed juhtumid on viinud diskussioonini: kas on olemas kurjategija või mõrtsuka geen? Või on see lihtsalt kuri juhus? Kas te pole esitanud endale küsimust, miks on inimesi, kes kunagi palju...

Raamat on mõeldud esmajoones tudengitele farmakognoosiakursuse omandamiseks, kuid sobib erialase silmaringi avardamiseks ja teadmiste täiendamiseks ravimtaimedest ka proviisoritele, farmatseutidele ja teistele tervishoiutöötajatele, aga samuti kõikidele loodusravihuvilistele. Lisaks taimsete toimeainerühmade üldiseloomustusele on õpikus käsitlus Eesti ja kogu maailma tähtsamatest ravimtaimedest, samuti mõningatest ravimite loomsetest allikatest. Olulisemate ravimtaimede puhul leiavad käsitlemist...

Mida me saame teha, et pikeneks tervena ja toimetulevana elatud eluiga? Miks üldse inimene vananeb ja kas seda on võimalik peatada? Mis vahe on vananemisel ja haigustel? Kuidas toetada eakaid inimesi nii, et nende elurõõm säiliks ning elu oleks elamist väärt ka väga vanas eas? Neid ja veel paljusid vananemisega seotud küsimusi käsitletakse gerontoloogia õpikus erinevatest elutahkudest lähtudes.